Voolu 5, Kuressaare 93815
53433805

Saarte Hääl: Miljoniprojekt kustutab muhulaste ja saarlaste netinälja

Kuni 15 miljonit eurot maksev DigiSaare nimeline internetiprojekt lubab varustada Muhus ja Saaremaal iga viimse kui metsatalu kiire internetiga.

DIGISAARLASED: Raido Külaots ja Priit Pihel tahavad kiire interneti viia iga puu ja põõsa taha.
MAANUS MASING

DigiSaare esindajate, Väljaküla ja Uduvere meeste Raido Külaotsa ja Priit Piheli sõnul toetab vabariigi valitsus järgmise kahe aasta jooksul valguskaabli viimist iga majapidamiseni. Kokku rahastatakse kuni nelja projekti üle Eesti.

Pärnus ja Harjumaal on nt DigiMaa ja DigiTee juba tehtud. Nüüd on ka DigiSaar, millega tahetakse rahastust maakonda hõlmava optilise kaabli võrgu projektile. “Kui kõik räägivad siiamaani, et muudkui ehitatakse võrku ja see ei jõua ikka kellenigi, siis see projekt ongi n-ö viimane miil – kaabli ots, mis läheb kõigi koduni välja,” selgitas Külaots.

Saare ja Muhu võrgufirma

Piheli sõnul on plaan ehitada taristu, kust inimene saab sõltumatu operaatoriga ühendust. “Enamikul on praegu näiteks Telia kaabel sees, mis tähendab, et nad peaksid võtma Telia käest ka internetivõrgu. Aga tulevik on selline nagu praegu elektri ostmisel – ostad internetti kelle käest tahes,” tähendas ta.

Läinud nädalal käisid mehed Muhu vallavolikogus projekti tutvustamas. Seda seepärast, et 2018. aastast on kaks omavalitsust, mis projekti haldama hakkavad — Saaremaa vald ja Muhu vald.
“Käisime DigiSaarest rääkimas ka Saaremaa omavalitsuste liidus, saamaks kinnitust vallavanematelt, et kõik on sellega nõus ja asjaga on mõtet edasi minna,” ütles Pihel.

Külaots ja Pihel arvavad, et liitujaid võiks olla umbkaudu 5000–6000 majapidamist. Eeldatav maksumus oleks projektil 10–15 miljonit eurot. “See raha tuleb 30 protsendi ulatuses riigilt, 15 protsendi osas liitujatelt ja ülejäänu on tarvis võtta laenuna võrguettevõttel, mis omavalitsuste (Muhu ja Saaremaa vald – toim) baasil luuakse,” kõneles Pihel.

Loodav võrgufirma ei hakka pakkuma side-, vaid liiniteenust. Umbes nagu Elektrilevi. “Sellesama taristu väljarentimisel operaatoritele ta majandabki ennast. Teenindab laenu, võrgu haldamist ja kõike muud,” lisas Pihel.

Kogusumma eest paigaldatatakse ca 1500 km kaablit. “Sinule koju, minule koju, temale koju. Kõigile, kes soovi avaldavad, viiakse kaabliots koju,” kinnitas Pihel. “Ja kukele saadetakse kõik need, kes ei võimalda kiire internetiteenuse tarbimist,” kinnitas ta. Seejuures peab ta silmas kaableid, mis ei võimalda vähemalt 30 Mbit/s kiirust. “See on Euroopa Liidu direktiivis ettekirjutatud mahuühik. Alates sellest läheb nett kiireks.”

Ei pea naabriga jagama

Pihel nentis, et iseenesest on ka 4G-võrgud olemas, kuid nende puhul ei ole tegemist n-ö tagatud kiirusega. “DigiSaare puhul on tagatud kiirus, mitte nii, et täna on sul 30 Mbit/s, aga kui tuleb kaks naabrimeest veel, siis jagate selle kolme peale ära.”

Meeste sõnul võtab valitsus netimeetme vastu sügisel. Seega peab sügiseks olema ka “keha”, mille kaudu raha taotleda. Lisaks tuleb teha küsitlus, et teada, palju kiire neti soovijaid on.

Nii Raido Külaots kui ka Priit Pihel ongi taustalt võrguehitajad. “Oleme ehitanud Eltelis töötades lairibavõrgud ja kohalikena näeme, et praegu ei tegele selle teemaga mitte keegi,” tähendas Pihel. Idee hakkas idanema, kui Priit mõne aja eest maale kolis ja kiire internet seal temani ei ulatunud. “Mina elan maal juba kümme aastat ja mul ei ole ka mingit võimalust, ainult 4G,” nentis Külaots. “See sundiski tegutsema, sest kurat, kui ise ei tee, kes siis teeb!”

Miljoniprojekt kustutab muhulaste ja saarlaste netinälja